Tase 7 kutsetunnistust kui kvaliteedimärk

Juhtivraamatupidaja Kaija Salu on soovinud alati saavutada kõiges maksimumi, mistõttu otsustas ta tase 7 kutseeksami teha samal hetkel, kui tegi tase 6 eksamit, mis on juba rohkem kui kümme aastat tagasi. 

Toona oli olemas ainult info, et tase 7 eksisteerib, aga seda ei saa veel teha. “Kui paar aastat tagasi sai tase 7-t tegema hakata võtsin selle endale kohe plaani. Päris esimesena ei julgenud ma seda siiski teha, kuna olin äraootaval seisukohal, milline on eksami sooritanud inimeste tagasiside. Sügis 2025 otsustasin ikkagi selle kaua plaanis olnud eesmärgi lõpuks realiseerida,” ütles ta.

Kaija räägib antud intervjuus eksamiks valmistumisest lähemalt ning annab lisaks mitu kasulikku soovitust raamatupidajatele, kuidas olla oma töös konkurentsivõimeline ja milliseid oskusi kindlasti juurde omandada. 

Kuidas eksamiks valmistusite?

Otseselt erilist ettevalmistust ei olnud. Pigem tuli lihtsalt aega võtta, et eksami tingimused endale selgeks teha ja töömapp nõuetekohaselt täita.

Millest töömapi koostamisel lähtusite?

Töömapp koosneb erialasest täiendkoolituse osast ja kohustuslike kompetentside tõendamise osast. Täiendkoolituse osa oli mul lihtne täita, kuna olin kevadel omandanud mikrokraadi kuluarvestuse ja finantsjuhtimise alal. Seega sain nõutud 60 akadeemilist tundi kuhjaga täis.

Kohustuslike kompetentside tõendamise täitmisel täitsin ära kõigepealt lihtsamad kompetentsid (nt milliseid võõrkeeli valdan) ja siis liikusin edasi kompetentside juurde, mis vajasid rohkem süvenemist ja pikemat kirjeldust (nt kirjelda kokkupuudet finantsanalüüsi, majandusprognoosi või konsolideerimisega). Kuna eksami juhendis ei olnud viidet, kui pikalt peab vastama, oli kahtlusi, kas mu vastus on piisav, aga nagu hiljem selgus, kõik sobis. Vajadusel sai mõned punktid hiljem suuliselt eksami komisjoni ees üle täpsustada.

Mida teile eksami sooritamine enim andnud on ja mis võiks tuua ka teisi raamatupidajaid seda eksamit sooritama? 

Eksami sooritamine on mulle kindlasti andnud juurde enesekindlust. Pean tase 7 kutsetunnistust eelkõige kvaliteedimärgiks, mis võiks anda nii mõneski olukorras konkurentsieelise. Raamatupidamine on näiteks võrreldes audiitorteenusega vähe reguleeritud ning raamatupidajaks võib hakata põhimõtteliselt igaüks. On raamatupidajaid, kes läbivad paar veebikursust ja arvavad, et on siis kohe oma ala spetsialistid. Õnneks on ka raamatupidajaid, kes on haritud ja pikaajalise kogemusega. 

Kui ettevõte otsib omale professionaalset raamatupidajat, on raske valikut teha. Siin ehk võikski appi tulla kutsetunnistuse olemasolu. Tase 7 omamine näitab, et raamatupidajal on pädevust nii finants- kui ka maksu- ja juhtimisarvestuses.

Mis on teie arvates praegu raamatupidamise valdkonna suurimad väljakutsed, probleemid?

Võib-olla üks väljakutse ongi raamatupidajate rohkus ning kliendi poolt selle õige ehk professionaalse raamatupidaja valik. Raamatupidamine ei ole tänaseks enam ammu üksnes numbrite sisestamine, vaid raamatupidaja on keegi, kes saab omanikele anda vajaliku sisendi paremaks juhtimiseks. Seetõttu pean oluliseks firma juhtkonna ja raamatupidaja omavahelist koostööd. Samas tuleks raamatupidaja tööd ka väärtustada. On juhuseid, kus raamatupidaja teeb korralikult oma tööd, aga talle ei taheta õiglast hinda tehtud töö eest tasuda. Öeldakse ju, et kui tahad head ja odavat asja/teenust, siis peab ostma endale kaks eraldi asja/teenust. Ei ole võimalik saada head asja/teenust madala hinnaga. Korras raamatupidamine ja õiglaselt tasustatud raamatupidaja on pigem firma investeering, sest kui asjad on käest ära läinud, võib selle tagajärgede likvideerimine minna veel kulukamaks.

Erinevad pettused on praegu väga aktuaalne teema ja paraku puudutab see ka raamatupidajaid. Kuidas peaks raamatupidajaid selle teemaga seoses harima ja mida oleks vaja teha, et selliseid asju ei juhtuks?

Ühelt poolt on mul vedanud, et ma ise ei ole petturi ohvriks langenud, aga teiselt poolt olen ma kahel korral üsna lähedalt näinud kõrvalt, kuidas petturid on mu klientide raha kallale läinud. Pettustest olen kirjutanud eraldi artikli.

Just kogemuste jagamist pettuste teemal pean ma oluliseks. Kui informeerime inimesi, sealhulgas raamatupidajaid võimalikest pettuste skeemidest ning kordame kuldset reeglit, et PIN-koode ei tohi jagada, siis ehk suudame vähendada petturite ohvrite arvu. Lisaks peaks ettevõtte juhtkond koostöös raamatupidajatega oma tööprotsessid kindlasti üle vaatama. Näiteks suuremate summade tasumisel aitaks see, kui makse tuleb pangas kinnitada kahe inimese poolt. Tõenäosus, et kaks sama firma inimest mõlemad petturi ohvriks langevad, on oluliselt väiksem kui ühe inimese puhul. Loomulikult peavad raamatupidajad oma töös olema ka veel hoolsamad kui varem. Selleks on oluline, et raamatupidajad läbiksid pidevalt küberturbe koolitusi. 

Raamatupidaja peab veenduma, et e-mailiga saadetud arve on tulnud õigelt inimeselt ning ostetud teenus või kaup on päriselt ettevõtte kulu. Ühelegi kahtlasele lingile ei tohi vajutada. Kui on väiksemgi kahtlus, tuleks üle kontrollida. Võib-olla ei teeks isegi paha kliendiga mõni kontrollkood või -sõna välja mõelda, et tuvastada, kas helistab klient või petis.

Millised lisaoskused peaksid raamatupidajal täna kindlasti olema, et olla konkurentsivõimeline?

Ma pean elukestvat õpet väga oluliseks. Ühelt poolt on tore, kui raamatupidajal on mitmekümne aastane kogemus, kuid kui ta teeb asju nii nagu neid tehti aastaid tagasi ja mitte nii nagu oleks tänapäeval mõistlik, ei ole see eriti edasiviiv. Uuendustega tuleb kaasas käia, tuleb olla avatud ja paindlik. Raamatupidaja peab täna olema justkui Hunt Kriimsilm, kel on mitu erinevat funktsiooni. 

Ühelt poolt täidab raamatupidaja oma traditsioonilisi ülesandeid koostades ja sisestades arveid, esitades deklaratsioone ja arvestades töötajatele palkasid, kuid lisaks sellele peab raamatupidaja täna oskama olla nii nõustaja kui ka vajadusel IT spetsialist, pidevalt tuleb olla kursis muudatustega nii finantsarvestuses (RTJ/IFRS) kui maksuarvestuses. IT-alased teadmised tulevad kasuks näiteks raamatupidamise programmide seadistamisel, Exceli tundmisel või küberkurjategijate tuvastamisel. Üha enam tuleb mängu tehisintellekt.

Paratamatult tuleb tehisintellekt päevakorda ka raamatupidamisvaldkonnas. Millist rolli hakkab tehisintellekt raamatupidamises enim mängima ja mida öelda neile, kes ei soovi väga uuendustega kaasa minna?

Mulle meeldib ütlus, et AI on tarkade inimeste tööriist. AI on tulnud ja juurdunud paljude inimeste igapäevaellu kas siis tööl või eraelus, aga me ei tohiks seda siiski liigselt usaldada. AI on näiteks hea abimees kui on vaja tekste toimetada või arvude jada põhjal analüüse teha. Samas fakti- või erialaste teadmiste osas võib AI tihti valesid vastuseid anda. Näiteks veel hiljuti soovitas AI mul EU ostu (mitte müüki) deklareerida VD aruandel ning andis mulle ka vale tulumaksumäära. Seetõttu on oluline veenduda, et AI annab õige vastuse ja kasutaks vastuse andmisel üksnes ametlikke andmeallikaid. Kui algaja raamatupidaja teadmised põhinevad üksnes AI-lt saadud infol, siis võib see riski koht olla. Raamatupidaja peaks ajaga kaasas käima ja kindlasti AI võimalustega kursis olema, aga siiski tuleks säilitada nn vanaraha tarkus „usalda aga kontrolli“. Minu jaoks on inimaju alati parem kui tehisaju ja oleks kahju, kui me oma aju potentsiaali tulevikus enam ei kasuta maksimaalselt ära. Pani ju just inimaju aluse tehisintellekti arengule.

Usun, et uuendustega tasub siiski kaasas käia. Kui sa uuendustega kaasas ei käi, siis võib su konkurentsivõime langeda. Uuendusi ei tohiks karta. Päris ammu, kui leiutati taskukalkulaator, arvasid paljud matemaatikaõpetajad, et nende amet kaob ära. Ometigi pole see nii läinud. Arvan, et samamoodi on ka AI-ga – meie ametid ei kao, vaid nad muutuvad ajas ja AI on lihtsalt järjekordne lisa tööriist, mis aitab meil tööd paremini, kiiremini ja efektiivsemalt teha.

Mis raamatupidamises lähiaastatel muutuda võiks või mida muutma peaks?

Andmete topelt esitamine võiks ära kaduda. Sellest on aastaid räägitud ja riik teeb sellel teemal ka edusamme, aga siiski on tihti olukordi, kus raamatupidaja esitab sama infot mitmele erinevale asutusele. Maksuarvestuses võiks stabiilsus saabuda. Kui maksud muutuvad igal aastal, siis tekitab see ebakindlust nii inimestes, ettevõtjates kui ka investorites. Pidevad muutused tekitavad lisakulu ka riigile endale, kuna deklaratsioonide loogika tuleb ümber teha. Hea näida on näiteks maksuvaba tulumaksu arvestuse muutmine.

Aastaid tagasi kehtis meil ühetaoline maksuvabastus, siis muudeti see ära ja maksuvabastus hakkas sõltuma sissetulekust, nüüd 2026. aastast suundusime tagasi ühetaolise maksuvabastuse juurde. Kuigi me suundusime justkui tagasi vana lahenduse juurde, oli raamatupidajatel lisatööd, et seletada töötajatele, mida see täpselt tähendab. Kindlasti pooldan ma ka igasugust automatiseerimist ja näiteks e-arvetele üle minemist. Samas peaks muudatused olema sellised, et neist on päriselt ka kasu. E-arved muutusid 1. juulist 2025 sisuliselt kohustuslikuks, kuid praktikas ei muutunud midagi. Ettevõtetele anti õigus nõuda e- arvet, aga mitte kohustus.

Kui vajad raamatupidamisega abi, siis võta minuga ühendust info@jamekani.ee.