Kogemuslugu – petturite tegevus läbi raamatupidaja silmade
Järjest enam loeme uudistest juhtumitest, kuidas nädalaga on inimestelt taas välja petetud tuhandeid eurosid. Pettuste arv ja välja petetud summad kasvavad pidevalt. Hiljuti on petturite ohvriks langenud ka kaks minu raamatupidamisteenuse klienti. Et oleksime petturite skeemidest teadlikumad, pean oluliseks neid lugusid jagada.
Lugu 1: Pettus Maksu- ja Tolliametis
Mulle helistati Maksu- ja Tolliametist ja küsiti, miks olen Ettevõtte X KMD-d muutnud. Mulle ei meenunud, et oleksin seda teinud, aga lubasin järele vaadata. Logisin e-MTA-sse ning märkasin, et KMD-l on enammakstud KM summat suurendatud, aga KMD-d ei ole muutnud mina, vaid juhatuse liige. See oli kahtlane, kuna juhatuse liige ei olnud varem kunagi ühtegi KMD esitanud. Võtsin kliendiga ühendust ning ta kinnitas, et tema pole seda teinud. Kuna antud kliendil on rohkem kui üks ettevõte, siis vaatasin üle ka teiste ettevõtete KMD-d ja märkasin, et ka teistel firmadel on KMD-d muudetud. Kõikidel juhtudel oli kas müügi KM summat vähendatud või ostu KM summat suurendatud. Saades sellest aru, aimasin halba ja läksin kontrollima tagastustaotlusi.
Tagastustaotluste nimekirjas selgus tõde – tegu oli pettusega ja e-MTA ettemaksukontol olev vaba raha kui ka KMD muutmistega tekitatud KM enammaksed oli kantud tundmatute Eesti ettevõtete kontodele. Äriregistri järgi oli tegu paar kuud vana ühemehe firmadega, mille tegevusala oli programmeerimine, mille aadress oli Narva linn ja juhatuse liige 20ndates aastates vene nimega noormees. Tõenäoliselt olid need variettevõtted, mille kaudu raha liikus edasi tegelike petturite kätte.
Kuidas see aga kõik juhtuda sai? Tuli välja, et paar päeva enne pettust helistatigi kliendile ja esitleti end Politsei- ja Piirivalveametina, kes andis teada, et kliendi pass on vigane ja see tuleb välja vahetada. Kuna kliendi näol on tegu inimesega, kes reisib palju ja tal oli piiri peal olnud varasemalt passiga probleeme, siis kõlas petturite kõne väga usutavalt.
Raamatupidaja mõtted
Ühelt poolt on positiivne, et KMD parandusega KMD läheb kontrolli (mitte küll kõik muudetud KMD-d) ja mistõttu EMTA minu kui raamatupidajaga ühendust võttis ning tänu sellele pettus ilmsiks tuli. Kui petturid oleksid piirdunud vaid ettemaksukontol oleva raha tagastustega ning poleks KMD-d muutnud, siis arvan, et pettus poleks enne järgmise kuu KMD esitamist ilmsiks tulnud. Teisest küljest tuleb tõdeda, et petturitel õnnestus üle mängida 3 osapoolt: juhatuse liige, Maksuamet ning ka pank.
Maksu- ja Tolliameti kahjuks räägib tõsiasi, et tagastustaotluse sai teha tundmatu ettevõtte nimele ilma igasuguse kontrollita. Olukord on õnneks tänaseks muutunud ja alates 08.10.2025 on tagastustaotlused piiratud läbi pääsuõiguste ehk vaikimisi on juriidilise isiku esindajal ja raamatupidaja paketi omanikul tagastustaotluse võimalus vaid esindatava pangakontole ehk e-MTA taotlusel on saaja nimi ja registri kood automaatselt täidetud ning neid muuta ei saa. Kui on soov raha kanda teise isiku kontole, siis peab selleks olema eraldi pääsuõigus. Samas kui petturid on nii targad, et end e-MTA-sse sisse logida juhatuse liikmena ja KMD-d muuta, siis pole neil ilmselt raske ka pääsuõigustes endale vajalikud ligipääsud vormistada. Positiivse poole pealt minimeerib antud uuendus siiski pettuse ohu olukorras, kus petturi ohvriks langeb raamatupidaja, kel on e-MTA-s ligipääs mitmete ettevõtete kontodele. 07.11.2025 võttis Maksu- ja Tolliamet kasutusele veel täiendava meetme maksumaksjate ettemaksukontol olevate vahendite kaitseks: tagastus- ja ümberkandetaotlused tuleb digiallkirjastada, sisestada taotluse esitamisel PIN2-koodi.
Samuti oleks saanud pank raha liikumisi takistada. Kui teinekord küsitakse aastaid tegutsenud ettevõtetelt küsimusi raha päritolu kohta, siis nüüd ei tekitanud paar kuud vanade ettevõtete pangakontodel liikuvad suured summad ühtegi küsimust.
Lugu 2: Pettus panga nimel
Kaasaegse raamatupidamise tunnuseks on, et raamatupidamise tarkvarad on liidestatud pangaga ehk kõik tehingud, mis ettevõtte pangakontol toimuvad, kantakse automaatselt raamatupidamisse. Ühel õhtupoolikul märkasin, et programm näitab, et Ettevõttel Y on tekkinud 2 pangatehingut. Mõtlesin, et vaatan üle, mis need on ja kajastan raamatupidamises ära. Oma üllatuseks tekitasid tehingud minus palju küsimusi: 1) tehingud olid oluliselt suuremates summades, kui ettevõttes igapäevaselt tavaks ning 2) oli tehtud ülekanne omaniku eraisiku kontolt ettevõtte kontole ja siis järgmine ülekanne tundmatule välismaa kontole. Kontrollimise eesmärgil logisin sisse internetipanka, et vaadata, kuidas pank neid tehinguid näitab. Seda ettevõtet ma oma internetipanga ettevõtete nimekirjas enam ei leidnud. Asi tundus väga kahtlane. Võtsin ühendust kliendiga.
Klient tunnistas, et teda on tabanud pettuse katse ning ta on olnud tunde suhtluses panga küberturvalisuse osakonnaga, kes koostöös tehnilise osakonnaga lahendab juhtumit. Pank on ise olnud kontaktis politseiga ja nad suhtuvad antud juhtumisse väga tõsiselt. Kuna pank sai kliendiga ühendust väga kiiresti, siis on suudetud pettus peatada. Pank kinnitas kliendile ka, et kui pettus oleks läbi läinud, oleks panga kindlustus selle hüvitanud. Pank helistas kliendile panga logoga krüpteeritud numbrilt.
Kas see kõik tundus usutav? Ei! Tegu ei olnud pangaga. Tegu oli petturiga, kes väga osavalt ja kannatlikult (tunde) suhtles kliendiga, kuni saavutas eesmärgi. Ta tekitas kliendis usaldust, tuues välja kuidas mitmed osakonnad töötavad selle nimel, et pettust ei toimuks, kuidas nad hoolitsevad ise kõigi eest, sealhulgas politseiga suhtlemise eest ja kõik on väga usaldusväärne, kuna helistatakse justkui turvatud numbrilt ja ainus, mida klient peab tegema, on sisestada oma PIN koodid.
Kuidas pettus välja tuli? Ma soovitasin kliendil minna panga ametlikule kodulehele, võta sealt panga info telefoninumber, helistada sinna ja kontrollida üle, kas pank on temaga eelnevalt kontaktis olnud.
Raamatupidaja mõtted
Igasugune automatiseerimine on kasulik. Ja seda mitte ainult oma tööaja kokkuhoiu pealt, vaid teinekord võid nii jälile jõuda ka pettusele juhul, kui su internetipanga ligipääs on blokeeritud. Ühelt poolt peab iga juhatuse liige oma hoolsuskohustust täitma, kuid teiselt poolt on ka raamatupidaja roll oma klienti kahtlastest tehingutest teavitada, kuna pettuste korral on ainuke abinõu võimalikult kiire tegutsemine.
Seda ka tegelik pank tegi – ettevõtte omaniku panga kasutajakonto blokeeriti samal minutil, kui kahtlane tehing kontolt välja läks ning 20 minutit hiljem oli esitatud välispanka makse tagasikutsumine. Samas tunnistab pank, et raha tagasisaamine sõltub paljudest asjaoludest. Näiteks kui teisel arvelduskontol ei ole piisavalt raha (sest pettusega saadud summad on juba edasi kantud järgmisele kontole), on kogu summat tagasi saada väga raske ka kiire tegutsemise korral. Siinjuures ei tule kasuks kaasaegsed lahendused, kus rahvusvahelised maksed töödeldakse pankade vahel kohese maksetena ehk makse jõuab saaja kontole mõne sekundi jooksul.
Õppetunnid juhtumist:
- Raha pangas ei ole kindlustatud, kui sa ise kinnitad oma PIN-koodidega tehingu,
- Avalduse pettuse kohta politseisse peab iga ettevõtte esindaja ise tegema, pank ei tee seda,
- Veendu, kellega suhtled. Küsi kindluse mõttes mõni kontrollküsimus, millele oskab ainult õige isik vastata. Kui on kahtlusi, katkesta kõne ja helista panka tagasi oma kliendihaldurile või infonumbrile, mis on toodud panga kodulehel.
Kahe loo kokkuvõte
Antud lood saame kokku võtta järgmiste tõdemustega:
- Kahjuks tuleb tõdeda, et petturid on järjest aktiivsemalt tegutsemas ning uusi skeeme mõeldakse pidevalt juurde. Sellega võib kindel olla, et nii Politsei- ja Piirivalveametil kui ka Eestis tegutsevatel pankadel lähiajal töö otsa ei saa.
- Pettuse summad on suured! Minu lugude puhul oli kahjusummad ca 123 tuhat eurot ja 32 tuhat eurot. Mõlemal juhul on saadud osa petetud summast tagasi, kuid üle poole on siiski saamata.
- Kindlasti ei vasta enam tõele ekslik arvamus, et pettuse ohver on muukeelne, väheharitud vanem inimene. Minu lugudes pettuse ohvriks langenud kliendid olid oma profiililt erinevad nii soo, vanuse, emakeele kui rahvuse poolest.
- Selleks, et petiste eest kaitsta, peame olema informeeritud levinud skeemidest ning korrutama endale, et oma PIN-koode (ega muid isiklikke andmeid) me ei väljasta kellelegi.
- Täpsem info, kuidas pettusi ennetada või kuidas pettuse korral käituda on kirjas Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel.
Kui vajate nõu, kuidas oma ettevõtet pettuste eest kaitsta või kuidas raamatupidamist korraldada, kui ettevõte on kaotanud raha läbi pettuse, siis võtke ühendust info@jamekani.ee ning me vastame hea meelega teie päringule.